Filmifotograafia pakub ainulaadset esteetikat ning filmikaamera valgusmõõturi kasutamise mõistmine on võtetel soovitud meeleolu ja efekti saavutamiseks ülioluline. Valguse mõõtmise valdamine võimaldab teil minna kaugemale lihtsalt õigesti säritatud pildi jäädvustamisest ja hakata looma fotosid, mis tekitavad konkreetseid emotsioone ja jutustavad mõjuvaid lugusid. See juhend uurib erinevaid mõõtmistehnikaid teie loomingulise nägemuse parandamiseks.
📸 Valguse mõõtmise põhitõdede mõistmine
Enne loomingulistesse tehnikatesse sukeldumist on oluline mõista valguse mõõtmise põhialuseid. Valgusmõõtur mõõdab objektile langeva või sellelt peegelduva valguse hulka. See mõõtmine aitab teil õige särituse saavutamiseks määrata õige ava, säriaja ja ISO (filmi kiiruse) kombinatsiooni.
Enamikul filmikaameratel on sisseehitatud valgusmõõtur, samas on saadaval ka pihuarvutid. Mõlemad tüübid annavad näidu, mis näitab, kas stseen on üle-, alasäritatud või õigesti säritatud vastavalt mõõturi tõlgendusele “õige”.
Peaasi on mõista, et arvesti on lihtsalt tööriist. Selle eesmärk on keskmine hall, tuntud ka kui 18% hall. See tähendab, et arvesti eeldab, et keskmine stseen peegeldab 18% seda tabavast valgusest. Sellest keskmisest oluliselt kõrvale kalduvate stseenide pildistamisel peate oma sätteid vastavalt kohandama.
⚙️ Mõõtmisrežiimid: vahejuhtum vs. peegeldav
Valguse mõõtmist on kahte peamist tüüpi: langev ja peegeldav. Erinevuste mõistmine on järjepidevate tulemuste saavutamiseks ülioluline.
- Peegeldav mõõtmine: see on kõige levinum tüüp, mida kasutavad enamik kaamerasiseseid arvestiid. See mõõdab objektilt peegeldunud valgust. See on mugav, kuid äärmuslike eredate või varjudega stseenidega võib seda petta.
- Juhtumi mõõtmine: see mõõdab objektile langevat valgust. Seda võimalust pakuvad sageli käeshoitavad valgusmõõturid. See on üldiselt täpsem, eriti keerulistes valgustingimustes, kuna seda ei mõjuta objekti peegeldusvõime.
Peegeldava mõõtmise kasutamisel pidage silmas stseeni kompositsiooni. Hele, lumine maastik paneb mõõtja pildi alasäritama, muutes lume halliks. Ja vastupidi, tume, varjuline stseen põhjustab ülesäritust, muutes varjud nendest heledamad.
Nende stsenaariumide kompenseerimiseks võite kasutada särituse kompenseerimist. See võimaldab teil soovitud särituse saavutamiseks mõõtja näitu käsitsi reguleerida.
🎨 Loovad mõõtmistehnikad meeleoluvõtete tegemiseks
Nüüd uurime, kuidas kasutada valguse mõõtmist loominguliselt, et parandada oma filmifotode meeleolu ja atmosfääri.
1. Tahtlik ülevalgustus
Stseeni ülesäritamine võib luua ereda, õhulise ja eeterliku meeleolu. See tehnika sobib hästi portreede, maastike ja stseenide puhul, kus soovite rõhutada kergust ja pehmust.
Ülesäritamiseks seadke kaamera madalam säriaeg või laiem ava, kui mõõdik soovitab. Alustage +1 ülesäritusega ja reguleerige vastavalt vajadusele. Olge ettevaatlik, et mitte esiletõstmised täielikult välja puhuda, kuna see võib põhjustada detailide kadumise.
2. Tahtlik alasäritus
Alasäritamine loob tumedama, meeleolukama ja dramaatilisema efekti. See sobib ideaalselt salapära, pinge või melanhoolia tunnete edastamiseks. Samuti võib see parandada teie piltide tekstuuri ja kontrasti.
Alasäritamiseks kasutage pikemat säriaega või väiksemat ava, kui mõõdik näitab. Alustage -1 alasäritusega ja katsetage soovitud välimuse saavutamiseks. Pöörake tähelepanu varjude detailidele; liiga palju alasäritust võib tulemuseks olla täiesti mustad varjud ilma märgatava teabeta.
3. Punktmõõtmine valikulise särituse jaoks
Punktmõõtmine võimaldab mõõta valgust stseeni väga väikeselt alalt. See on eriti kasulik, kui soovite tagada, et konkreetne element oleks õigesti säritatud, olenemata üldistest valgustingimustest.
Näiteks portree puhul võite õigete nahatoonide tagamiseks määrata mõõtja objekti näol. See võib olla eriti kasulik taustvalgustusega olukordades või siis, kui taust on objektist palju heledam või tumedam.
4. Highlight and Shadow Metering kasutamine
Selle asemel, et püüda saavutada “õiget” säritust, kaaluge spetsiaalselt eredate või varjude mõõtmist. See võib luua dramaatilisi efekte ja rõhutada stseeni teatud aspekte.
- Esiletõstete mõõtmine: see tagab, et pildi heledamad alad on korralikult säritatud, vältides nende väljapuhumist. Varjud on tõenäoliselt alasäritatud, luues suure kontrastsusega pildi, millel on dramaatiline meeleolu.
- Varjude mõõtmine: see tagab, et kujutise tumedamad alad säilitavad üksikasjad. Esiletõstetud kohad on tõenäoliselt ülevalgustatud, luues pehmema ja unistavama efekti.
5. Tsoonisüsteemi kohandamine
Ansel Adamsi ja Fred Archeri välja töötatud tsoonisüsteem on täiustatud tehnika, mis jagab pildi toonivahemiku kümneks tsooniks, puhtast mustast puhta valgeni. Kuigi tsoonisüsteemi mõistmine on keeruline, võib see anda teile täpse kontrolli särituse ja toonide suhete üle.
Sisuliselt tuvastate oma stseeni kõige olulisemad toonialad ning seejärel kohandate säritust ja arengut, et paigutada need alad soovitud tsoonidesse. See võimaldab teil lõplikku pilti eelnevalt visualiseerida ja luua konkreetsete tooniomadustega fotosid.
6. Kinnituse kinnitamine
Kui pole kindel parima särituse osas, on kahveldus väärtuslik tehnika. See hõlmab samast stseenist mitme võtte tegemist erinevate särituse seadetega. Tavaliselt tehakse üks võte mõõturi soovitatud säritusega, üks või kaks võtet ülesäritatud ja üks või kaks võtet alasäritatud.
Kahvli kasutamine tagab, et jäädvustate soovitud säritusega vähemalt ühe pildi. See on eriti kasulik olukordades, kus valgustus on keeruline või kui katsetate uusi tehnikaid.
🎞️ Filmi valik ja selle mõju
Kasutatava filmi tüüp mängib teie pildi lõplikus meeleolus samuti olulist rolli. Erinevatel filmidel on erinevad omadused kontrasti, teralisuse ja värviedastuse osas.
- Suure kontrastsusega filmid: need filmid toodavad pilte tugeva musta ja ereda valgega, luues dramaatilise ja graafilise efekti. Need sobivad hästi mustvalgeks pildistamiseks ja võivad stseeni tujukust tõsta.
- Madala kontrastsusega filmid: need filmid pakuvad laiemat toonivahemikku ja pehmemaid üleminekuid toonide vahel. Need sobivad ideaalselt peente detailide jäädvustamiseks ning loomulikuma ja realistlikuma ilme loomiseks.
- Värvilised filmid: erinevatel värvifilmidel on erinevad värvipaletid ja küllastustasemed. Mõned filmid toodavad sooje, erksaid värve, samas kui teised pakuvad vaiksemat ja peenemat välimust. Erinevate värvifilmidega katsetamine võib märkimisväärselt mõjutada piltide üldist meeleolu.
Mõõtmistehnikat valides arvestage filmi omadustega. Näiteks kui kasutate suure kontrastsusega filmi, võiksite olla esiletõstmise mõõtmisega ettevaatlikum, et vältida esiletõstmiste täielikku väljapuhumist.
💡 Harjutamine ja katsetamine
Parim viis filmikaamera valguse mõõtmiseks loominguliste meeleoluvõtete tegemiseks on harjutamine ja katsetamine. Ärge kartke proovida erinevaid tehnikaid ja vaadata, kuidas need lõplikku pilti mõjutavad. Hoidke oma seaded ja tulemused üleval, et saaksite oma kogemustest õppida.
Pöörake tähelepanu valgustingimustele erinevates olukordades ja sellele, kuidas need teie mõõtmist mõjutavad. Katsetage erinevate filmide ja arendustehnikatega, et oma loomingulist nägemust veelgi täpsustada.
Aja ja praktikaga saate sügavamalt mõista valgust ja seda, kuidas seda kasutada fotode loomiseks, mis tekitavad emotsioone ja räägivad lugusid, mida soovite jagada.
🔑 Võtmed kaasa
- Saate aru valguse mõõtmise põhitõdedest: langev vs peegelduv.
- Erinevate meeleolude loomiseks katsetage tahtliku üle- ja alasäritusega.
- Kasutage punktmõõtmist konkreetsete piirkondade täpseks juhtimiseks.
- Mõelge oma filmi valiku omadustele.
- Oma oskuste arendamiseks harjutage ja katsetage.
❓ KKK – korduma kippuvad küsimused
Peegeldav mõõtmine, eriti kaamera sisseehitatud mõõtja, on üldiselt algajatele lihtsaim lähtepunkt. Siiski on ülioluline mõista selle piiranguid ja õppida neid kompenseerima.
Heledate stseenide puhul kasutage alasärituse vältimiseks positiivset särikompensatsiooni (nt +1 või +2 stoppi). See tagab heledate alade õige renderdamise.
Zone System on täiustatud tehnika toonivahemiku täpseks juhtimiseks. Kuigi see pole tingimata vajalik, võib see märkimisväärselt parandada teie võimet eelvisualiseerida ja luua oma piltidele konkreetseid efekte.
Filmi kiirus (ISO) määrab filmi valgustundlikkuse. Kõrgema ISO-tundlikkusega film vajab õigeks särituseks vähem valgust, samas kui madalama ISO-ga film vajab rohkem. Valgusmõõtur aitab teil valitud ISO põhjal määrata õiged särituse sätted.
Käsivalgusmõõturid, eriti need, mis pakuvad intsidentide mõõtmist, on keerulistes valgusolukordades sageli täpsemad. Kaasaegsed kaamerasisesed arvestid on aga üsna võimekad ning parim valik sõltub teie konkreetsetest vajadustest ja eelistustest. Paljud spetsialistid kasutavad kriitiliseks tööks käeshoitavaid arvestiid.
