Kuidas pildistada ja analüüsida kirjutist ja allkirju

📸 1. osa: kirjutamise ja allkirjade pildistamine

Selgete ja üksikasjalike kujutiste jäädvustamine käekirjast ja allkirjadest on analüüsiprotsessi esimene ja kõige kriitilisem samm. Halvasti pildistatud dokumendid võivad muuta analüüsi ebatäpseks või võimatuks. Seetõttu on dokumendifotograafia põhimõtete mõistmine hädavajalik.

💡 1.1 Varustus ja seadistamine

Õigete seadmete omamine on eduka dokumendifotograafia jaoks ülimalt oluline. Sobivate tööriistade kasutamine tagab peente detailide jäädvustamise ja originaaldokumendi täpse esituse.

• Kaamera: väga soovitatav on kasutada makroobjektiiviga digikaamerat. Piisava detailsuse tagab vähemalt 12-megapiksline eraldusvõime.
• Valgustus: kaks reguleeritavat valgusallikat on ideaalsed. Hajutatud LED-tuled tagavad ühtlase ja ühtlase valgustuse ilma karme varje tekitamata.
• Statiiv: vastupidav statiiv on stabiilsuse jaoks ülioluline. See hoiab ära hägustumise, eriti pikema särituse kasutamisel.
• Taust: kasutage neutraalset tausta, näiteks musta või halli. See vähendab segajaid ja võimaldab kirjutisel silma paista.
• Joonlaud/skaala: lisage fotole joonlaud või skaala. See annab viite suuruse ja proportsioonide kohta analüüsi ajal.

⚙️ 1.2 valgustustehnikad

Õige valgustus on oluline, et paljastada peened detailid käekirjas ja allkirjades. Erinevad valgustustehnikad võivad esile tõsta dokumendi erinevaid aspekte.

• Otsene valgustus: asetage tuled dokumendi suhtes 45-kraadise nurga alla. See annab ühtlase valgustuse ja paljastab üldise kirjutamisstiili.
• Kaldus valgustus: asetage valgusallikas dokumendi pinna suhtes väga madala nurga alla. See tõstab esile taanded, kustutamised ja muud muudatused.
• Taustvalgustus: asetage valgusallikas dokumendi taha. See võib paljastada vesimärke, paberi puudusi ja peidetud kirjutist.
• Ultraviolett (UV) valgustus: kasutage UV-valgusallikat, et paljastada erinevate tintidega tehtud muudatusi või tuvastada turvaelemente.
• Infrapuna (IR) valgustus: infrapunavalgus võib tungida läbi teatud tintide ja paljastada kirjutise või kustutusi.

🖼️ 1.3 Kaamera seaded ja tehnikad

Kaamera sätete õige reguleerimine on kvaliteetsete piltide jäädvustamiseks ülioluline. Ava, säriaja ja ISO sätete mõistmine võib lõpptulemust oluliselt mõjutada.

• Ava: kasutage suurema teravussügavuse saavutamiseks kitsast ava (nt f/8 või f/11). See tagab, et kogu dokument on fookuses.
• Säriaeg: ava sätte kompenseerimiseks reguleerige säriaega. Kasutage vajadusel pikemat säriaega, kuid veenduge, et kaamera oleks statiivil stabiilne.
• ISO: hoidke ISO võimalikult madal (nt ISO 100 või 200), et minimeerida müra ja säilitada pildikvaliteet.
• Fookus: täpse teravuse tagamiseks kasutage käsitsi teravustamist. Suumige kirjutist sisse ja reguleerige fookust, kuni see on täiesti selge.
• Eraldusvõime: jäädvustage pilte kõrgeima võimaliku eraldusvõimega. See annab analüüsi jaoks kõige üksikasjalikumad andmed.
• Failivorming: salvestage pildid kadudeta vormingus, näiteks TIFF või RAW. Need vormingud säilitavad algandmed ilma tihendusartefaktideta.

✍️ 2. osa: kirjutamise ja allkirjade analüüsimine

Kui teil on kvaliteetsed fotod, on järgmine samm kirjutise ja allkirjade analüüsimine. See hõlmab erinevate omaduste uurimist ja nende võrdlemist teadaolevate proovidega.

🔎 2.1 Käekirja omadused

Käekirja analüüs hõlmab paljude individuaalsete omaduste uurimist, mis aitavad kaasa inimese ainulaadsele kirjutamisstiilile. Neid omadusi saab kategoriseerida ja süstemaatiliselt hinnata.

• Joone kvaliteet: jälgige joonte sujuvust ja järjepidevust. Kõhklused, värinad või järsud rõhumuutused võivad viidata võltsimisele või maskeeringule.
• Tühikud: tähtede, sõnade ja ridade vahede analüüsimine. Ebaühtlane vahekaugus võib olla märk ebaloomulikust kirjutamisest.
• Tähevormid: uurige üksikute tähtede kuju ja proportsioone. Otsige ainulaadseid omadusi või ebatavalisi moodustisi.
• Kald: märkige kirja nurk. Järjepidev kalduvus võib olla isikuomadus.
• Suurus: mõõtke tähtede kõrgus ja laius. Suuruse erinevused võivad olla märkimisväärsed.
• Pen-surve: jälgige pen-süstlile rakendatud jõu suurust. Tugev surve võib viidata enesekindlusele, samas kui kerge surve võib viidata kõhklusele.
• Baasjoone joondamine: kontrollige, kas kiri järgib sirgjoont või kaldub lähtejoonest kõrgemale või allapoole.
• Sõnaühendused: analüüsige, kuidas tähed on sõnades ühendatud. Järjepidevad seosed on loomuliku kirjutamise märk.

🖋️ 2.2 Allkirjade analüüs

Allkirjaanalüüs on käekirja analüüsi spetsiaalne valdkond, mis keskendub konkreetselt allkirjadele. Allkirju on sageli lihtsustatud ja stiliseeritud, mistõttu on nende analüüsimine keerulisem.

• Üldine välimus: uurige allkirja üldist kuju ja kulgu. Otsige ebatavalisi või ebajärjekindlaid funktsioone.
• Tähtede moodustamine: analüüsige üksikute tähtede moodustumist allkirjas. Võrrelge neid sama isiku teadaolevate allkirjadega.
• Kiirus ja rütm: jälgige allkirja kiirust ja rütmi. Loomuliku allkirja voog on tavaliselt sujuv ja ühtlane.
• Pliiatsitõsted: pange tähele pliiatsi tõstmiste arvu ja paigutust. Pliiatsi liigne või ebaloomulik tõstmine võib viidata võltsimisele.
• Survemustrid: analüüsige pliiatsi surve jaotust allkirjas. Järjepidevad survemustrid on autentsuse märk.
• Värinad ja kõhklused: otsige allkirjast värinaid või kõhklusi. Need võivad viidata võltsimisele või haigusseisunditele.
• Mikroskoopilised omadused: uurige suurendusega allkirja, et paljastada peened detailid, nagu tindijooned ja paberikiud.

📊 2.3 Võrdlus ja hindamine

Analüüsiprotsessi viimane etapp on küsitava kirja või allkirja võrdlemine teadaolevate näidistega ning sarnasuste ja erinevuste hindamine. See nõuab hoolikat tähelepanu detailidele ja süstemaatilist lähenemist.

• Koguge teadaolevaid näidiseid: hankige kahtlustatavalt autorilt piisav arv teadaolevaid kirjanäidiseid või allkirju. Need näidised peaksid olema samaaegsed vaidlusaluse dokumendiga.
• Võrrelge tunnuseid: süstemaatiliselt võrrelge küsitletava kirjutise omadusi teadaolevate näidistega. Otsige nii sarnasusi kui ka erinevusi.
• Olulisuse hindamine: hinnake sarnasuste ja erinevuste olulisust. Mõned omadused on olulisemad kui teised.
• Kaaluge loomulikku varieerumist: arvestage käsitsikirja loomulikku varieerumist. Keegi ei kirjuta iga kord täpselt samamoodi.
• Dokumenteerige leiud: dokumenteerige kõik leiud selges ja kokkuvõtlikus aruandes. Lisage uuritud omaduste fotod ja üksikasjalikud kirjeldused.
• Küsige eksperdi arvamust: vajadusel konsulteerige professionaalse arvamuse saamiseks kvalifitseeritud kohtuekspertiisi dokumentide kontrollijaga.

🛡️ 3. osa: võltsimise tuvastamine

Võltsimise tuvastamine on käekirja ja allkirjade analüüsi oluline rakendus. Võltsitud dokumentidel võivad olla tõsised õiguslikud ja rahalised tagajärjed, mistõttu täpne tuvastamine on hädavajalik.

⚠️ 3.1 Levinud võltsimise tunnused

Levinud võltsimistunnuste äratundmine on esimene samm võltsitud dokumentide avastamisel. Need märgid võivad ulatuda peentest ebakõladest ilmsete ebakorrapärasusteni.

• Värinad ja kõhklused: võltsitud allkirjad põhjustavad sageli värinaid ja kõhklusi, kuna võltsija ei tunne ehtsat allkirja.
• Pliiatsi tõstmine: pliiatsi ülemäärane või ebaloomulik tõstmine võib viidata sellele, et allkiri on pigem hoolikalt joonistatud kui ladusalt kirjutatud.
• Nürid lõpud ja algused: ehtsatel allkirjadel on tavaliselt kitsenev algus ja lõpp, samas kui võltsitud allkirjadel võivad olla nürid või järsud jooned.
• Paigutamine: paikamine viitab võltsitud allkirja vigade parandamisele. See võib olla nähtav väikeste suuna või rõhu muutustena.
• Taasjälgimine: taastamine toimub siis, kui võltsija läheb vigade parandamiseks või allkirja välimuse parandamiseks mitu korda üle rea.
• Rütmi puudumine: võltsitud allkirjadel puudub sageli ehtsate allkirjade loomulik rütm ja voog.
• Ebaühtlane surve: ebaühtlane pliiatsi surve võib viidata sellele, et allkiri pole kirjutatud loomuliku käeliigutusega.
• Ebaloomulikud kirjavormid: võltsitud allkirjad võivad sisaldada kirjavorme, mis pole ehtsa allkirjaga kooskõlas.

🔍 3.2 Võltsimise tüübid

Erinevate võltsimise tüüpide mõistmine võib aidata tuvastada võltsija kasutatavaid konkreetseid tehnikaid.

• Lihtne võltsimine: Lihtne võltsing on jäme katse kopeerida allkirja ilma igasuguse katseta varjata võltsija enda käekirja.
• Simuleeritud võltsimine: Simuleeritud võltsimine hõlmab hoolikat katset kopeerida ehtne allkiri seda uurides ja lööke harjutades.
• Jälgitav võltsing: jälitatud võltsing luuakse ehtsa allkirja jälitamisel teisele dokumendile.
• Pimevõltsing: Pimevõltsing on kirjutatud ilma ehtsa allkirja mudelita.

🛠️ 3.3 võltsimise tuvastamise tehnikad

Võltsimise tuvastamiseks saab kasutada mitmeid meetodeid, sealhulgas visuaalne uurimine, mikroskoopiline analüüs ja võrdlemine teadaolevate proovidega.

• Visuaalne kontroll: uurige hoolikalt küsitavat allkirja võltsimismärkide (nt värinad, kõhklused ja pliiatsi tõstmine) suhtes.
• Mikroskoopiline analüüs: kasutage mikroskoopi, et uurida allkirja peeneid detaile, nagu tinditõmmised, paberikiud ja paigamise või tagasitõmbamise tõendid.
• Võrdlus teadaolevate näidistega: võrrelge küsitavat allkirja ehtsa allkirja teadaolevate näidistega. Otsige ebakõlasid kirjavormides, survemustrites ja üldises välimuses.
• Ülekattetehnika: katke küsitav allkiri teadaoleva ehtsa allkirjaga, et võrrelda nende kuju ja proportsioone.
• Elektrostaatiline tuvastusseade (ESDA): kasutage ESDA-d, et paljastada dokumendile taandatud kiri. See võib viidata sellele, et allkirjale saadi jälile.

📚 Järeldus

Kirjutamise ja allkirjade pildistamine ja analüüsimine on keeruline protsess, mis nõuab hoolikat tähelepanu detailidele ja süstemaatilist lähenemist. Selles juhendis kirjeldatud tehnikaid valdades saate jäädvustada kvaliteetseid pilte, analüüsida käekirja omadusi ja tuvastada võimalikke võltsinguid. Olenemata sellest, kas olete kohtuekspertiisi dokumentide eksamineerija, ajaloouurija või lihtsalt huvitatud käekirja analüüsi kunstist, on need oskused hindamatud. Ärge unustage oma leiud alati põhjalikult dokumenteerida ja vajadusel küsida ekspertide arvamust.

❓ KKK – korduma kippuvad küsimused